Teata näidud

Referentsid

Altmarki biogaasipark

Biogaasipark koosneb 10 biogaasijaamast. Biokütusena kasutatakse nt maisi, vilja, rohtu (tehakse koostööd piirkonnas asuvate talunikega). Aastaseks koguseks on 95 000 tonni, millest toodetakse 39 000 MWh elektrit ja 25 000 MWh soojust.
Soojust, mis jääb üle ning mida võrku ei anta, kasutatakse puidu kuivatamiseks. Jaamades toodetud elektriga varustatakse E.ON Avacon võrku. 
Võimsus: 4,87 MW th, 4,99 MW el


Falkensteini biogaasijaam

Biogaasijaamas toodetakse 600 MWh elektrit ja  ca 9 200 MWh soojust. Aastas kasutatakse tootmiseks 600 ha pärinevat rohu- silo.
Sooja tarbijateks on Schloss Hoymi sihtasutus ning Hoymi survevalu tehas. Toodetud elekter juhitakse täielikult avalikku elektrivarustusvõrku. 
Võimsus: 1,25 MW th, 1,43 MW el



Saalowi biogaasijaam

Aastas toodetakse maisi-, rohusilost ning seavirtsast 3 600 MWh elektrit ning 4 400 MWh soojust. Kääritusprotsessis tekkinud materjali kasutatakse põllumajanduses väetisena.
Võimsus: 0,551 MW th, 0,445 MW el





Bad Köstritzi biogaasijaam

Biogaasijaamas töödeldakse aastas kuni 30 000 tonni toidujäätmeid, mis 42 0C juures muudetakse biogaasiks.
Võimsus: 5,7 MW th, 4,2 MW el






Lichtensee biogaasijaam

Jaamas puhastatakse ühes tunnis 1 400 Nm3 toorgaasi 700 Nm3 biometaaniks ning juhitakse maagaasivõrku. Aastas toodetakse biomaagaasist 24,5 GWh elektrit. Biogaasi tootmiseks kasutatakse nt maisi- ja rohusilo, ca 70 000 tonni aastas.





Wolgasti biogaasipark

Koosneb neljast biogaasijaamast, mille koguvõimsus on ca 2,5 MW el ja 2,7 MW th. Iga aasta töödeldakse ca 43 000 tonni maisisilo, umbes 18 000 tonni seavirtsa ning 1900 tonni vilja biogaasiks, millest toodetakse aastas ca 20 500 MWh elektrit ning ca 18 000 MWh soojust. Kääritusest tekkinud jääke kasutatakse põllumajanduses väärtusliku väetisena.  





Bitterfeldi biogaasipark

Koosneb kolmest biogaasijaamast, mille iga ühe võimsuseks on 0,702 MW th ja 0,625 MW el. Jaamad töötavad märgkääritamise baasil. Biogaasi tootmiseks on aastas vaja ca 33 000 tonni maisisilo. Lisaks sellele kasutakse iga aasta ca 16 500 tonni seavirtsa ning 1500 tonni rukist.
Alates 2007 toodetakse aastas umbes 15 500 MWh elektrit ning 14 500 MWh soojust.  Taastuva tooraine abil väheneb sõltumine fossiilsetest kütustest.



Klostermansfeldi biogaasijaam

Jaam toodab aastas  6 600 MWh elektrit ning 4 300 MWh soojust, mille varustatakse ca  1400 majapidamist. Biogaasijaam töötab kuivkääritamise baasil (kasutatakse maisi, vilja).






Bernsdorfi biogaasijaam

Biogaasijaamas toodetakse 13 000 tonnist maisist ja viljast ning 5 500 tonnist virtsast aastas 6 600 MWh elektrit ning 4 400 MWh soojust.






Nindorfi biogaasijaam

Jaamas kasutatakse biogaasi tootmiseks aastas ca  10 000 tonni toorainet (nt maisi). Nii nagu enamikes teistest biogaasijaamades varustavad kohalikud põllumajandusettevõtted jaama toorainega, kasutades hiljem kääritusprotsessist tekkinud jääke väärtusliku väetisena. Jaamas toodetakse aastas  4 300 MWh elektrit.





Recklinghauseni kaevandusgaasi töötlemisjaam

Asub töö lõpetanud mäetööstuse ning šahti territooriumil. Jaamas toodetakse elektrit. Kaevandusgaas koosneb metaanist, süsihappegaasist ning lämmastikust ning see tuuakse maapinnale gaasikompressori kaudu.
Gaasi töötlemisjaamas on 4 koostootmisjaama gaasimootorit, mille võimsuseks on 2,7 MW th ja  4 MW el.





Delitzschi biomassi elektrijaam

Biomassijaamas kasutatakse A I – A IV klassi puidujäätmeid, mille aastaseks koguseks on 147 000 tonni aastas. 20 MW võimsusega jaam toodab aastas ca 140 000 MWh „rohelist“ elektrit.






Leinefelde biomassijaam

Jaama installeeritud võimsuseks on 43,6 MW, mis on jagatud 7 aurukatlamaja vahel. Aastas kasutatakse ca 60 000 tonni  AI-AII klassi puidujäätmeid. 26 km pikkuse kaugküttevõrgu kaudu varustatakse 5000 eluaset, kooli, avalikku asutust ning ärikliente kaugkütte ning auruga.





Elsterwerda biomassijaam

Koostootmisjaam, kus kasutatakse elektri ja sooja tootmiseks AI-AIV puidujäätmeid. Aastane kütusevajadus on 80 000 tonni.  Aastas toodetakse 20 GWh soojust.





Bitterfeldi prügipõletusjaam

Aastas kasutatakse ligi 100 000 tonni prügi. Keskmiseks kütteväärtuseks on 14-15 MJ/kg.
Võimsus: 10 MW el,  15 MW th